Õpi ära tundma manipulatsiooni

Infomõjutustegevus on tänapäeval üheks peamiseks riikidevahelise võimuvõitluse vahendiks. Selle eesmärgiks on mõjutada mõne välisriigi kodanike arusaamu, käitumist ja otsuseid mõjutajale soovitud suunas. Näiteks on Venemaa Rootsi ja Saksamaa suunas rakendanud infomõjutustegevust, mille sihiks on kujundada rootslastes ja sakslastes ekslikku muljet, et nende riikides on immigrantide poolt sooritatud kuritegude hulk viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud ning et meedia vaikib selle maha. Taoline infomõjutustegevus on süvendanud usaldamatust ajakirjanduse ja ametlike infokanalite vastu ning võib õõnestada riiklike institutsioonide, kaasaarvatud kaitseväe autoriteeti.

Kuidas seda tehakse?

Infomõjutustegevuse eesmärkideks võib olla

• mõjutajast soodsa mulje kujundamine,
• tema vastaste halvustamine või
• heidutamine.

Infomõjutustegevus võib sisaldada meelelahutuslikke sõnumeid, mis näiteks vastast naeruvääristavad, kuid see võib tugineda ka hirmutamisele ja šokeerimisele, hõlmates näiteks vägivallaaktide kujutamist.

Vaenulik mõjutaja võib levitada eksitavaid ja kahjulikke sõnumeid nii ajakirjanduse kui sotsiaalmeedia kaudu. Eriti just noorem publik eelistab päevauudistega kursisolekuks peamise kanalina sotsiaalmeediat ega pea ajakirjandusliku töö tulemusena valminud tekste enam põhiliseks ja eelistatumaks uudise liigiks. Seda aga võib vaenulik mõjutaja kurjasti ära kasutada, sest suure hulga lugejateni jõudmiseks ei pea ta enam ajakirjanikest kui uudiste vahendajatest sõltuma ja suudab oma sõnumi lugejani viia teisi kanaleid pidi. Näiteks võivad riigid panna enda huvides tööle sotsiaalmeedia suunamudijaid (nt Youtube’i postitajad, Instagrami-kuulsused, Twitteri või Facebooki mikroblogijad jms), või luua suurel hulgal valekontosid, mille alt levitada endale sobivat infot.

Vaenulikud mõjutajad võivad eksitavaid sõnumeid esitada nii teksti kui ka piltide ja videote kujul. Meelelahtusulikud sõnumid nagu meemid või lühikesed videopostitused levivad internetis palju kiiremini kui ajakirjandusväljaannete pikad uudistekstid.

Vaenulikud mõjutajad kasutavad sageli osavalt ära juba ühiskonnas olemasolevaid gruppide vahelisi eriarvamusi ning erinevusi, näiteks etnilisi, keelelisi, usulisi. Näiteks püüab Kremlist lähtuv infomõjutustegevus Eestis kujundada ekslikku muljet, et siinne venekeelne elanikkond on taga kiusatud ning eestlastega lepitamatus konfliktis. See võib vähendada eri rahvusgruppide koostööd ja kokkuvõttes tekitada usaldamatust Eesti kui riigi vastu.

Miks on oluline selle kohta õppida?

Infomõjutustegevuse võtted on muutumas üha keerulisemaks ning seega ka raskemini äratuntavaks. Kuigi näiteks oma vastase halvustamine on endiselt oluline viis mõne välisriigi maine kahjustamiseks, ei piirdu kaasaegne infomõjutus ainult rünnakutega riigi kaitsevõime, majanduse või valitsemiskorralduse vastu.

• Näiteks võivad välisriigid tõstatada oma valekontode alt vastuolulisi teemasid, mis pealtnäha kuidagi nende huvisfääri ei kuulu (näiteks abordiseadused või vaktsineerimine), lihtsalt selleks, et konflikte esile kutsuda.
• Ka võib pahatahtlik mõjutaja hoopis püüda takistada avalikke arutelusid oluliste ühiskonnaelu küsimuste üle, näiteks tõstes sotsiaalmeedias tähelepanu keskpunkti mõne täiesti kõrvalise teema (nt mõne kuulsa inimese armuelu), mis jätaks varju ühiskonnas toimuva olulise arutelu.

Infomõjutustegevust ei saa demokraatlikes ühiskondades täielikult ära keelata, sest liigsed piirangud võivad ohtu seada sõna- ja arvamusvabaduse. Küll aga on võimalik õppida infomõjutustegevusi ära tundma.

Selles õppematerjalis tutvustame olulisemaid infomõjutustegevuse viise ning pakume juhiseid, kuidas kaasaegses inforuumis teadlikumalt liigelda.

Kuula

Õppematerjali läbides:

• õpite ära tundma väärinfo olulisemaid liike (valeuudis, manipulatsioon, konteksti nihestamine, võltsmeedia loomine, allikapesu ja ekspertiisipesu);
• saate teada, kuidas toimub polariseerumine ja miks see on ohtlik;
• tutvute erinevate vastase halvustamise viisidega;
• omandate vajalikud teadmised pahatahtlike veebirobotite äratundmiseks.