Õpikeskkonnast

Mõjutustehnikate õpikeskkond õpetab, kuidas ära tunda erinevaid infomõjutustegevuse viise ning annab juhiseid, kuidas nendega kokku puutudes toimida.

Mis on õpikeskkonna eesmärk?

Mõjutustehnikate õpikeskkond õpetab, kuidas ära tunda erinevaid infomõjutustegevuse viise ning annab juhiseid, kuidas nendega kokku puutudes toimida. Õpikeskkonna eesmärgiks on suurendada inimeste teadlikkust infojulgeolekust ning arendada nende teadmisi sellest, kuidas kaasaegses inforuumis ohutult liigelda.

Kellele on õpikeskkond mõeldud?

Õpikeskkond on loodud pidades silmas Kaitseväe koolitusvajadust ning on mõeldud kasutamiseks nii tegevväelastele kui ajateenijatele suunatud õppetöös. Samas sobib see ka laiemalt meediahariduse õppematerjaliks.

Kes on autorid?

Õppematerjali loomisesse panustasid Tartu Ülikooli Semiootika osakonna teadurid Andreas Ventsel, Mari-Liis Madisson ja doktorant Merit Rickberg ning Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudi kaasprofessor Sten Hansson.

Õppematerjali aluseks olid ajateenijate ning tegevväelaste küsitlusuuringud, mis valmisid koostöös Ühiskonnateaduste instituudi Strateegilise Jätkusuutlikkuse Kompetentsikeskuse juhataja Kairi Kasearu, analüütikute Juhan Kivirähki, Liina-Mai Toodingu ning Kaitseväe Akadeemia analüütiku Eleri Lillemäega.

Audiofailid luges sisse Karl Kivastik.

Uuringu tellis Kaitseministeerium programmi „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine” (RITA) raames. Projekti rahastatakse 60% ulatuses RITA tegevuse 2 raames Euroopa Regionaalarengu Fondist ja 40% ulatuses Kaitseministeeriumi eelarvest.

Õpikeskkonna sisu ja ülesehitus

Mõjutustehnikate õpikeskkonnas on neli õppeteemat: väärinfo, polariseerimine, vastase halvustamine ja botid. Iga õppeteema koosneb sissejuhatavast teoreetilisest osast ja kolmest ülesandest.

Sissejuhatavas osas kirjeldatakse antud mõjutustehnikate tunnuseid ning antakse juhiseid, kuidas toimida nendega kokku puutudes.

Ülesannete osa esimene ülesanne kontrollib läbitud teoreetilise materjali mõistmist.

Teine ülesanne keskendub näitematerjali iseseisvale analüüsile ning arendab õpilaste oskust iseseisvalt mõjutustehnikaid ära tunda.

Kolmas ülesanne on rühmatöö, mille käigus süvendatakse õpilaste arusaama mõjutustehnikatele omastest mehhanismidest

Kuidas kasutada?

  • Õppematerjal on loodud kasutamiseks auditoorses õppes, kuid soovi korral on seda võimalik anda õpilastele läbimiseks ka iseseisva tööna.
  • Auditoorse õppe puhul oleks hea, kui igal õpilasel on oma tahvel- või sülearvuti. Selle võimaluse puudumisel on võimalikud ka muud variandid, näiteks saab õppematerjali läbida ka rühmades või on koolitajal võimalik õpikeskkonna materjale õpilastele kuvada ekraanil ning lahendada ülesandeid ühiselt klassiruumis.
  • Ühe õppeteema läbimiseks tasub planeerida orienteeruvalt 2 akadeemilist tundi (90 minutit).
  • Õpikeskkonda võiks läbida tervikliku lühikursusena, kuid soovi korral on iga õppeteema vaadeldav ka iseseisva tervikuna ning ei eelda eelnevate õppeteemade läbitöötamist.
  • Õpikeskkond võimaldab õpilastel oma ülesannete lahendusi alla laadida või ka otse mõnele meiliaadressile saata. Seega on õppejõul või koolitajal soovi korral võimalik ka õppeprotsessi kontrollida või hinnata, paludes õpilastel oma töö tulemust endaga jagada.

Õppeteemade tutvustus ja soovitused õppetööks

I Väärinfo

Õppeteema annab vastused küsimustele:

  • Mis on väärinfo?
  • Miks on väärinfo ohtlik?
  • Mis on strateegiline loojutustamine?
  • Miks väärinfo mõjub ja milline väärinfo eriti atraktiivne on?
  • Millised on väärinfo olulisemad liigid?
  • Kuidas toimida puutudes kokku väärinfoga?

Õppeteema läbinud õpilane:

  • Tunneb väärinfo olulisemaid liike ning mõistab nende aluseks olevaid mõjutamisvõtteid
  • Teab, kuidas väärinfo kahtluse korral toimida
  • Oskab mitmesuguseid meediatekste kriitiliselt analüüsida

Soovitused õppetööks:

  • 3. ülesanne on rühmatöö valeuudise loomise kohta. Enne õppijate gruppideks jagamist võib teha lühikese vestluse, mis arutaks põhiliste teemade üle, mis sihtgruppi (20-aastaseid noormehi) sotsiaalmeedias kõnetavad. Kui õppijad küsivad nõu pealkirja sõnastamise juures, siis võib välja tuua, et sotsiaalmeedias saavad populaarseks lood, mille pealkirjad rõhutavad konflikti, äratavad tugevaid emotsioone (üllatus viha, vastikus jne) ja/või mainivad kuulsaid inimesi. Valeuudise teksti jaoks inspiratsiooni saamiseks võib õppijad suunata Propastopi materjali “Kremli propaganda jutupunktid” juurde.

II Polariseerimine

Õppeteema annab vastused küsimustele:

  • Mis on polariseerimine?
  • Miks on polariseerimine ohtlik?
  • Millised on polariseerimise mehhanismid ja võtted?
  • Mis soodustab polariseerumist inforuumis?
  • Kuidas toimida puutudes kokku polariseeruva sõnumiga?

Õppeteema läbinud õpilane:

  • Oskab ära tunda peamisi polariseerimise võtteid
  • Suhtub meediatekstidesse kriitliselt
  • Mõistab sõnumitega taotletavaid eesmärke

Soovitused õppetööks:

3. ülesande soorituse tagasisidestamise puhul peaks õppetöö läbiviija arvestama õpilastele antud ülesande eesmärkide täitmist. Küsimused, mis aitaksid õpilaste sooritust mõtestada:

  • Kas meemi loomisel on õpilased kasutatud visuaalseid ja keelelisi vahendeid, mille puhul saab selgesti öelda, et need arvestavad soo,- vanuse-, etnilise, (sub)kultuurilise eripäraga. Paluge õpilastel oma valikuid selgitada.
  • Milliseid visuaalseid ja lingvistilisi vahendeid on õpilased meemi loomisel kasutanud, et luua ja võimendada väärtuskonflikti vastasleeride (NATO-Venemaa; konservatiivne-liberaalne maailmavaade; NATO ja Euroopa Liit) vahel. Paluge õpilastel oma valikuid selgitada.
  • Paluge õpilastel selgitada, milliste sõnadega õpilased meemi loomisel kujutasid meie-nemad vastandust. Kas see võttis arvesse meemi võimaliku auditooriumi soolisi,- vanuselisi, – etnilisi, (sub)kultuurilisi eripärasid?

III Vastase halvustamine

Õppeteema annab vastused küsimustele:

  • Mis on vastase halvustamine?
  • Kuidas vastast halvustatakse?
  • Kuidas toimida vastast halvustava info korral?

Õppeteema läbinud õpilane:

  • Oskab selgitada, millised on peamised vastase halvustamise võtted, mida võidakse kasutada mõjutusvõttena riigi või kaitsejõudude haavamiseks
  • Oskab kriitiliselt hinnata ajakirjanduses või sotsiaalmeedias ilmunud lugusid, milles Eesti põhiseaduslikku korda, Eesti kaitsejõude või NATOt halvustatakse või naeruvääristatakse

Soovitused õppetööks:

  • Selle teema puhul on esimene ülesanne interaktiivne mäng, mille eesmärk on teema vastu huvi tekitamine: õppija saab proovida eristada sisulisi ja halvustavaid kommentaare. Teoreetilist selgitust halvustamise võtete kohta saab lugeda alles pärast selle mängu läbimist.
  • 3. ülesande sissejuhatamiseks, kus palutakse rühmatööna otsida ja analüüsida näiteid Eesti riigi, riigikaitse, või NATO liitlaste alusetust halvustamisest, võib olla vajalik õppijate suunamine mõne konkreetse hiljutise sündmuse või teemakajastuse juurde, mille puhul selliseid näiteid võib leida. See eeldab, et õppetöö läbiviija on eelnevalt ise otsinud selliseid kajastusi või neid igapäevaselt meediat tarbides kogunud.
  • Arutelude kontekstis on vastasase halvustamine sageli argumentatsiooniviga, seepärast on soovitatav lisaks lugeda argumenteerimise ja argumentatsioonivigade kohta Eesti Väitlusseltsi õpikut ‘Arutlev haridus’.

IV Botid

Õppeteema annab vastused küsimustele:

  • Mis on bot?
  • Mille poolest erinevad head ja pahatahtlikud botid?
  • Kuidas kasutatakse veebiroboteid infomõjutustegevustes?
  • Kuidas pahatahtlikke botte ära tunda?
  • Kuidas toimida puutudes kokku pahatahtliku botiga?

Õppeteema läbinud õpilane:

  • Oskab selgitada, mis on pahatahtlikud botid ning kuidas neid vaenulikus infomõjutustegevuses kasutatakse.
  • On tutvunud pahatahtlikele bottidele omaste tunnustega ning on võimeline veebiroboteid sotsiaalmeedias ära tundma.
  • Teab, kuidas käituda juhul, kui tekib kahtlus, et mõni sotsiaalmeedia kasutajakonto on automatiseeritud.

Soovitused õppetööks:

  • Enne teoreetilise osa lugemist võiks auditooriumis viia läbi arutelu, kus õpilased jagaksid oma kogemusi kokkupuudetest bottidega internetis. Õppejõud võiks uurida selle kohta, kui kindlad nad on, et oskavad alati botti ära tunda ja küsida nende arvamust, kas ja mil moel võivad botid olla ohtlikud?
  • III ülesandes peavad õpilased ise looma valekontosid. Juhul kui nende eesmärk on luua konto mõnele väljamõeldud inimesele, siis võib soovitada neil kasutada veebilehekülge „This Person Does Not Exist“. Sealne programm loob pilte inimestest, keda ei ole päiselt olemas.
  • Pärast III ülesande analüüsi osa võiks lõpetuseks auditooriumis korraldada ühise arutelu, kus õpilased räägiks õppeprotsessist tuleneva kogemuse põhjal, millised on nende arvates kolm kõige kindlamat viisi pahatahtliku boti tuvastamiseks.