Mis on bot?

Bot ehk veebirobot on automatiseeritud tarkvararakendus, mis lähtuvalt programmeerija poolt loodud algoritmist täidab iseseisvalt etteantud ülesandeid. Lihtsamad veebirobotid kordavad ühtesid ja samu tegevusi, samal ajal kui keerukama programmiga botid on võimelised kasutama näiteks ka masinõppe tehnikaid selleks, et ise ilma inimese abita lahendada ettejuhtuvaid olukordi. 

Botide kasutusvaldkond on väga lai ning nende tegevused moodustavad umbes poole kogu maailma internetiliiklusest. Lähtudes veebirobotite tegevuse eesmärkidest eristatakse n-ö häid ja halbu botte. Head veebirobotid (u 23% internetiliiklusest) on loodud selleks, et inimeste internetikasutust hõlbustada või ka lihtsalt nende meelt lahutada. Halvad veebirobotid (u 29% internetiliiklusest) aga täidavad erinevat tüüpi pahatahtlikke eesmärke alates lihtsamatest manipulatsioonidest kuni väärinfo levitamise ja muu vaenuliku infomõjutustegevuseni.

Botid on oluliseks töövahendiks nii küberrünnakute  (nt 2007 aasta küberrünnakus Eesti vastu kasutati just bottide võrgustikke – botnette) kui ka vaenuliku infomõjutustegevuse korraldamisel. Botid võivad olla suureks abiks valeinfo levitamisel, infoleviku trendide mõjutamisel, privaatse info korjamisel jm pahatahtlike tegevuste juures ning nende kasutamine võib olla korraldatud riiklikul tasandil nn küber-armeede poolt, erinevate poliitiliste organisatsioonide eestvedamisel või vahel ka üksikindiviidide enda initsiatiivil. 

Vaenuliku infomõjutustegevuse puhul on pahatahtlike bottide peamine eesmärk mõjutada veebis tarbitava informatsiooni vahendusel inimeste arusaamu – kas kitsamalt nende arvamust mõnest konkreetsest päevakorralisest küsimusest või ka laiemalt nende tervet maailmapilti ning suunata seeläbi nii väärtushinnangute kujunemist kui ka elanikkonna käitumist. Näiteks võivad botid avaldada mõju riigipeade valimistele näidates mõnda kandidaati populaarsemana kui ta seda tegelikult on (vt nt bottide rollist USA 2016. aasta valimistel) või mõjutada inimeste isiklikke otsuseid nagu näiteks valmisolekut end vaktsineerida (nt nn Vene veebibrigaadi osalemine vaidlustes laste vaktsineerimise üle, milles lisaks trollidele kasutati ka automatiseeritud Twitteri kontosid). Infosõdades võib botide tegevus olla suunatud sellele, et mõjutada kodanike kaitsetahet või usaldust oma riigi vastu . Seega kujutavad veebirobotid reaalset ohtu ühiskondlikule sidususele, mistõttu on oluline mõista, kuidas botid tegutsevad ning õppida inimtegevust jäljendavaid veebiroboteid ära tundma.

Kuidas botid meid mõjutavad?

Veebirobotite abil on võimalik teostada erinevaid infomõjutustegevusi: 

  • võimendada poliitilisi sõnumeid (bottide peamiseks väärtuseks on nende võime kiiresti ja suures mahus informatsiooni jagada kasutades selleks erinevaid infokanaleid ning seeläbi võimendada just neid narratiive, mis täidavad mõjutajale sobivaid eesmärke); 
  • juhtida inimeste tähelepanu eemale olulistest ühiskondlikkest aruteludest (botte on võimalik kasutada selleks, et ujutada inforuum üle kõrvalise müraga, jättes seeläbi tähtsad teemad varju); 
  • tekitada võltstrende ning seeläbi mõjutada info liikumist (bottide poolt jagatud uudised ja teiste kontode postitused sotsiaalmeedias võimaldavad manipuleerida informatsiooni trendidega veebis, suurendades infomõjutustegevuse jaoks olulise info levikut; lisaks on bottide abil on võimalik luua sotsiaalmeediakontodele võltsjälgijaid, tõstes seega nende kontode populaarsust; bottide abil saab tekitada ka mulje, et mingi info on leidnud erinevate kasutajate poolt laialdast jagamist, mis tekitab automaatselt suuremat usaldust antud informatsiooni suhtes ning samas ka moonutab inimeste arusaama erinevate vaadete populaarsusest ühiskonnas); 
  • aidata kaasa valeinfo levikule (lisaks valeinfo laialdasele jagamisele sotsiaalmeedias ja foorumites on selle tulemuslikuks levitamiseks oluline ka bottide võime astuda suhtlusesse tavakasutajatega, näiteks osaledes valeinfoga seotud aruteludes ning seeläbi nende teemade nähtavust suurendades, või provotseerides tavakasutajaid sel teemal kontakti astuma; sellisel puhul kasutatakse sageli ka pool-automatiseeritud kontosid ehk küborg-botte, mille puhul boti kontot haldab inimene, kes aeg-ajalt konto tegevuse üle võtab ning ise teiste kasutajatega suhtlusesse astub, muutes seega valekonto äratundmise palju keerulisemaks).   

Kuidas botti ära tunda?

Inimtegevust jäljendavaid veebiroboteid ehk sotsiaalseid botte võime ennekõike kohata sotisaalmeedias, kus nad tegutsevad automatiseeritud kontodena. Sageli võivad sellised kontod oma rolli inimesena väga veenvalt mängida ning lühikese aja jooksul paljude kasutajatega kontakti astuda või suisa sõbraks saada. Ei ole ühte kindlat viisi, mis aitaks boti tuvastata lihtsalt kontole peale vaadates. Pahatahtlike bottide programmeerijad leiavad ühe uusi viise nende automatiseeritud veebirakenduste maskeerimiseks ning samuti sõltuvad boti tunnused suuresti ka sellest, millisel veebiplatvormil nad tegutsevad. Siiski on võimalik välja tuua mõned üldisemad tunnused, millele tasub tähelepanu pöörata, enne kui võtta vastu sõbrakutse mõnelt tundmatult kontolt või jagada mõne võõra kasutaja loodud postitust.

1. Tutvuge konto üldinfoga

  • Millal on konto loodud? – Alles hiljuti avatud konto ei ole piisav põhjus arvamaks, et tegu on kindlasti botiga, kuid võiks siiski olla üheks ohumärgiks. 
  • Milline on konto kasutajanimi? – Kahtlust võiks äratada nimed, mis koosnevad keerulistest tähtede, numbrite ja sümbolite kombinatsioonidest. Tähelepanelik tasub olla ka kuulsate inimeste kontode suhtes, sest botid võivad sageli kasutada mõne eksisteeriva kontoga sarnast või vaid minimaalselt muudetud nime [levinud näide on @RealDonaldTrump ja @ReaIDonaIdTrump] selleks, et inimeste tähelepanu püüda ja usaldust saavutada. Oluline on pöörata tähelepanu ka sellele, kas kontol kasutatud foto ja nimi sobivad omavahel või mitte (näiteks võib bottide puhul olla mehe pildiga kontol naise nimi või vastupidi). 
  • Milline on kasutaja profiilipilt? – Profiilipildi puudumine on bottide puhul sage, kuid ka olemasolev ilus foto ei tohiks liialt kergesti usaldust tekitada. Kõige kindlam on sisestada foto Google’i pildiotsingusse. Kui tulemustest ilmneb, et sama pilti on kasutatud erinevate kontode puhul või väga erinevates kontekstides võib tegu olla kas boti või mõne muu valekontoga. 
  • Kui palju on kontol esitatud kasutaja isiklikku infot? – Mida vähem saame kontolt teada selle kasutaja isikliku elu kohta, seda suurem on tõenäosus, et konto on automatiseeritud. 

2. Analüüsige konto aktiivsust

  • Kui paljusid kontosid see kasutaja jälgib? – Juhul kui antud kasutaja jälgib väga suurt hulka kontosid ning samal ajal tal endal jälgijad puuduvad või neid on väga vähe, võib kahtlustada, et tegu on automatiseeritud kontoga. Twitteri puhul on heaks vihjeks ka see, kui ka kasutaja jälgib täpselt 2001 inimest (Twitteri kasutajapoliitika ei luba ületada 2001 jälgimise piiri juhul kui sind ennast ei jälgi sama palju inimesi, mistõttu näeme boti kontodel sageli just seda numbrit). 
  • Kes on selle kasutaja kontaktid? – Ühiste kontaktide puudumine peaks muutma ettevaatlikuks, kuid kindlasti ei ole ühiste sõprade olemasolu piisav garantii, et julgelt võõras sõbrakutse vastu võtta, sest ka ühised sõbrad võivad lihtsalt olla langenud boti pettuse ohvriks.
  • Kui sageli on kasutaja midagi postitanud? – Bottidele on sageli omane ebaharilikult kõrge postituste arv ühes päevas, kuid kindlasti ei ole see reegel. Seepärast tasub uurida lähemalt postituste aegu ning ajavahemikke ning proovida mõista, kas postitused järgivad mingit kindlat ajalist mustrit (nt üks postitus iga kolme tunni tagant, iga päev samal ajal mitu erinevat postitust vms).

3. Uurige konto sisu

  • Milliseid postitusi konto omanik teeb? – Juhul kui suurem osa konto tegevusest on teiste postituste jagamine kas ilma igasuguste kommentaarideta või kui kommentaariks on lisatud vaid jagatava uudise pealkiri, siis annab see meile märku võimalikust veebiroboti tegevusest. Sageli on automatiseeritud kontodel näha ka ühe ja sama sisuga postituste kordumist 
  • Milline on konto omaniku keelekasutus? – Juhul kui kontol on lisaks eelmainitud jagamistele siiski ka mõned originaalpostitused, tasub pöörata tähelepanu nii postituse õigekirjale kui ka lauseehituse loogilisusele.