Teema 1: Väärinfo

Ülesanne 1

2020. aasta sügisest pärinev Estonia laevakatastroofi ümbritsev meediakumu Kremli infomõjutustegevuse teenistuses. Loe läbi alljärgnev tekst ja vasta küsimustele.

Materjal

Telekanal Discovery tõi Põhjamaades 2020. aasta sügisel ekraanile viieosalise dokumentaalsarja parvlaev Estonia hukust. Seoses selle sarjaga puhkes Eesti meedias arutelu laevahuku võimalike põhjuste ning nende uurimise osas, muuhulgas väljendati mitmesuguseid spekulatsioone ja vandenõuteooriaid. MK Estonia huku uurimise komisjoni kunagine juht esitas Eesti meediakanalitele stsenaariumi, mille kohaselt olevat Estonia uppunud Rootsi allveelaevaga kokkupõrkamise tõttu. Viimase tõendina osutati dokumentaalsarjas näidatud augule. Allveelaeva teooriat pidas tõenäoliseks ka Estonia huku aegne kaitseminister.

Ekraanitõmmised Estonia hukku käsitlevatest valeuudistest.

Venemaa meedias toetuti Eesti väljaannetes avaldatud infokildudele, kuid spekulatsioone võimendati ja lisati juurde väiteid nagu õhutataks Estonia laevahukku uurides russofoobiat (ehk venelaste vastast vaenu).

28. ja 29. septembril vahendas Venemaa meedia uudist neutraalsel viisil, kirjutades dokumentaalfilmiga seoses ilmnenud uudsetest asjaoludest. Pealkirjades leidis ära märkimist ka Rootsi allveelaeva teooria

30. septembril moodustasid Rootsi allveelaeva kohta käivad spekulatsioonid meedialugudest juba põhilise osa, kusjuures nendes kajastustes ei viidatud enam taolise väite spekulatiivsele laadile. Üks olulisemaid Venemaa uudisteagentuure TASS pealkirjastas loo “Süüdi on Rootsi allveelaev?”. Väljaandes MK ilmus uudis “Estonia põrkas kokku allveelaevaga. Veel ei süüdistata Venemaad”. Taoline pealkirjastamine justkui eeldaks, et Eesti hakkab laevakatastroofis Venemaad kui universaalset patuoinast süüdistama.

Järgmisel päeval avaldas väljaanne Rubaltic loo “Estonia põrkas kokku allveelaevaga. Venemaast tehakse kahtlusalune”, mille kohaselt üritavat Eesti Venemaad laevahuku põhjustamises süüdlaseks tembeldada.

Eesti väljaannetes sai oktoobri esimestel nädalatel valdavaks arusaam, et allveelaeva teooria on tõendamata spekulatsioon, kuid Vene meedias jäid domineerima lood Rootsi allveelaevast ja Estonia katastroofi kasutamisest Venemaa alusetuks süüdistamiseks. Vt täpsemalt Propastop „Estonia huku vandenõuteooriad Kremli meedias“.

Selgitused

Vaatame, kuidas läks!

Küsimused

Nüüd, kui oled materjaliga tutvunud, vasta allolevatele küsimustele. Seejärel näed ka selgitusi.

Sinu vastus
Selgitus

Elu24, Delfi, MK, Uudiseagentuur TASS, Rubaltic

Sinu vastus
Selgitus

Estonia katastroof, kus hukkus üle 800 inimese, on lähiajaloo üks kõige ohvriterohkemaid laevahukke, seega püüavad Estoniast rääkivad meedialood teema traagilisuse tõttu rohkelt tähelepanu. Need lood äratavad tugevaid emotsioone- uudishimu, kurbust, viha. Kuna laevahuku kohta on aastate jooksul ilmunud palju vastuolulist infot, sisaldavad meedialood sageli ka spekulatsioone, mis tõmbavad samuti lugejate tähelepanu.

Sinu vastus
Selgitus

Lood on Eesti suhtes vaenulikud, kuna need püüvad jätta mulje, et Eesti on russofoobne ja valelik riik, mis varjab laevahuku tegelikke põhjuseid (Rootsi allveelaev) ja püüab süüd Venemaa kaela veeretada. Eestile omistatud venelaste vaenamine kui valetamine on selgelt negatiivsed tegevused, seega võib öelda, et tegemist on Eesti suhtes vaenulike kajastustega. On tähelepanuväärne, et ei vaenamise ega valetamise kohta ei esitata konkreetseid tõendeid, vaid viidatakse ebamäärastele spekulatsioonidele ja vandenõuteooria.

Edasi

Test!

Teeme veel ka ühe kiire testi, mis aitab õpitut kinnistada. Siin on 3 küsimust, vali sinu meelest kõige sobivam variant.

Test!

Teeme veel ka ühe kiire testi, mis aitab õpitut kinnistada. Siin on 3 küsimust, vali sinu meelest kõige sobivam variant.

Millise pealkirjaga valeuudis sotsiaalmeedias tõenäoliselt kõige rohkem tähelepanu tõmbaks?
Selgitus

Pole paha valik! Negatiivsed sõnumid ja seotus suunamudijatega võib tõmmata tähelepanu, kuid ilmselt püüaks üks lugu veelgi rohkem klikke. Proovi uuesti.

Selgitus

Pole paha valik! Negatiivsed sõnumid tõmbavad tähelepanu, kuid ilmselt püüaks üks lugu veelgi rohkem klikke. Proovi uuesti.

Selgitus

Õige! See uudis on väga negatiivne ja šokeeriv, kuna seostab meie liitlassõdureid seksuaaltabude rikkumisega. Loole lisab õõvastavust, et tegemist on seksuaalvägivallaga vana inimese vastu. Taoline uudis tekitab tugevaid emotsioone: viha, vastikust, kurbust ning toob sotsiaalmeedias seetõttu tõenäoliselt palju vaatamisi. 2017. aastal levitati Leedus lugu, nagu oleks NATO sõdurid seal vägistanud 13-aastase vene päritolu tüdruku. Tegemist oli valeuudisega, mis kahjustas NATO sõdurite mainet.

Milline väide on väär?
Selgitus

Suurepärane! See väide pole õige, sest väärinfo võib küll hõlmata kõiki osutatud osiseid, kuid veenvuse tagamiseks põimitakse sinna ka reaalseid isikuid ja sündmusi. Mõjus väärinfo näib usutav ja tundub loogiline, kuid osutub põhjalikumal analüüsimisel siiski valeks või eksitavaks (vt “Kuidas toimida?”).

Selgitus

See väide on õige! Proovi uuesti.

Selgitus

See väide on õige! Proovi uuesti.

Miks infomõjutustegevuses kasutatav kontekstinihestamine ohtlik on? Vali kõige õigem väide.
Selgitus

Pole paha valik! Kontekstinihestamine võib tuua kaasa autoriõiguste rikkumise, näiteks on väheusutav, et Venemaa telekanal „Tujurikkuja“ sketši kasutamiseks loa sai, kuid infomõjutustegevuse seisukohalt pole tegemist kõige ohtlikuma asjaoluga. Proovi uuesti!

Selgitus

Õige! Uude konteksti asetatuna võivad uudised või huumoriklipid väärinfo osaks muutuda, hoolimata sellest, et nende algsetel autoritel polnud üldse taolisi kavatsusi.

Selgitus

Pole paha valik! Kontekstinihestamist saab infoudu loomiseks kasutada, kuid infoudu tekitamiseks ei piisa ühest valesse konteksti asetatud infokillust, vaja on tervet vastuoluliste lugude seeriat. Proovi uuesti!

Järgmine

Sissejuhatus Teema tutvustus Ülesanne 1 Ülesanne 2 Ülesanne 3